13. Arengu toetamine maal
• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kaudu otsetoetuste ja
turukorralduse meetmed
• Kaasrahastatud maaelu arengu meetmete kavandamine
MAK 2014-2020
• Siseriiklikud toetused (nt tõuaretustoetus, turuarendustoetus,
rakendusuuringud jms)
• Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevus
• Arengut suunavad siseriiklikud strateegiadokumendid:
- valminud on Eesti piimanduse strateegia
- väljatöötamisel on aianduse ja teraviljasektori arengukavad
- algab uue eesti toidu arengukava väljatöötamine
14. ÜPP 2014-2020 põhisuunised
Tagada toiduga kindlustatus pikemas perspektiivis ja
kaasa aidata kasvavale toidunõudluse rahuldamisele
Jätkusuutlik toiduainete tootmine kooskõlas
bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade kaitsega
ÜPP
2 sammast
Maapiirkondade elujõulisus
I sammas
ÜTK
(Ühine turukorraldus)
ja
Otsetoetused
II sammas
Maaelu
arengukava
15. ÜPP 2014-2020 / Otsetoetuste reform
Otsetoetus muutub mitmeosaliseks:
•
•
•
toetusõiguste alusel makstav põhitoetus/alternatiivina ÜPT jätk
kohustuslik lisatoetus keskkonda ja kliimat säästvate
põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise eest
kohustuslik lisatoetus noortele põllumajandustootjatele
Lisatoetused (valikulised)
– väiketootjatele
- ümberjaotav toetus (kõrgem toetusmäär esimestele hektaritele)
- seotud toetused raskustes sektorile
16. EL otsetoetuste eelarve kahel
eelarveperioodil
741 129 000
238,305,000
1,007,260,000
EE eelarve
EL eelarve
€
502,824,000
2007-2013
2014-2020
22. MAK 2014-2020: olulisemad muudatused
võrreldes käesoleva perioodiga
• Liikumine tagastamatult abilt tagastatavate toetusvormide
kasutamisele
• Senisest oluliselt suurem tähelepanu teadus- ja
arendustegevusele ning innovatsioonile
• Kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus
• Investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele
investeeringutele
• Lisandub mitmeid lühikese tarneahela ja otseturustuse
alaseid tegevusi
23. MAK 2014-2020: olulisemad muudatused
võrreldes käesoleva perioodiga (2)
• Uuel perioodil on vähem meetmeid ja meetmed on senisest
fokusseeritumad
• Senisest enam tähelepanu pööratakse ühistegevusele ja
erinevatele koostöövormidele
• Lisandub mitmeid uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi, lisaks
laiendatakse mitmete jätkuvate keskkonnatoetuste ulatust
• Senisest enam pööratakse erinevate meetmete raames
tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule
• Kohalikku arengut puudutavad otsused jäetakse kohalikule
tasandile
35. Võimalikud toetusmäärad
piimakarjakasvatajatele, eurot ha/loom
OT
2013
2014
2020
Ühtne pindalatoetus
109,2
116,4
83,8
Piima eritoetus
97,4
97,4
-
„Rohestamise“ toetus
-
-
50,8
Ümberjaotav toetus
– esimesed (39 ) hektarid
-
-
53,57
Noorte toetus
-
-
20,9
Seotud toetus
-
-
?
2013
2014
2020
Keskkonnasõbralik
majandamine
57,5
57,5
39,5
Mahepõllumajandus
31,96
76,69
31,96
76,69
90
25
Ohustatud tõugu
looma pidamise
toetus
186,6199
186,6199
200-315
Loomade heaolu
Üleminekutoetus
MAK
9,2-51,1
9,2-51,1
9-71
-piimale
12,68
-
-
LFA
25
-
-
- veistele
75,52
-
-
PLK
186 –
238
186 –
238
85 – 450
36. Võimalikud toetusmäärad
teraviljakasvatajatele, eurot ha
OT
2013
2014
2020
Ühtne pindalatoetus
109,2
116,4
83,8
„Rohestamise“ toetus
-
-
50,8
Seotud toetus
-
-
2014
2020
Keskkonnasõbralik
majandamine
57,5
57,5
39,5
Mahepõllumajandus
119,2
119,2
120
20,9
LFA
25
-
-
Piirkondlik
mullakaitse
toetus
Noorte toetus
2013
53,57
Ümberjaotav toetus
– esimesed (39) hektarid
MAK
-
-
23
-
-
-
Kohalikku sorti
taime
kasvatamise
toetus
32
32
32
13,21
-
-
Natura 2000
põllumajandusmaale
32
32
32
Üleminekutoetus:
-põllumajanduskultuuridele
37. Võimalikud toetusmäärad
aiandustootjatele, eurot ha
OT
2013
2014
2020
Ühtne pindalatoetus
109,2
116,4
83,8
„Rohestamise“ toetus
-
-
MAK
2013
2014
2020
Keskkonnasõbralik
majandamine
57,5
57,5
39,5
50,8
Ümberjaotav toetus
- esimesed (39)
hektarid
-
-
53,57
Mahepõllumajandus
349,6
349,6
300-600
Noorte toetus
-
-
20,9
LFA
25
-
-
Keskkonnasõbralik
aiandus
-
-
160-365
Seotud toetus
-
-
?
Kohalikku sorti
taime kasvatamise
toetus
-
-
50-65
13,2
-
-
Natura 2000
põllumajandusmaale
32
32
32
Üleminekutoetus
-põllumajanduskultuuridele
38. Piimatootmine ja kvoot
• Piimakvoodi kadumise järel peab Euroopa Komisjon vajalikuks uue
lühemaajalise andmebaasi loomist Euroopa piimasektori läbipaistvuse
suurendamiseks.
• Suurem rõhk kiirema ja kvaliteetsema turuinfo saamisel ning analüüsil
(igakuine või kvartaalne).
• Eesti jõuab 2013/14 kuue esimese kuu tarnete kasvu (+6,9%) jätkudes
kvoodiaasta lõpuks tarnekvoodi piiri lähedale ning viimasel kvoodiaastal
ületab seda (joonis).
• Töötame välja lahendusettepanekut Euroopa Komisjonile ja otsime liitlasi
viimase kvoodiaasta jaoks
39. Tarnekvoodi täitmine ning hüpoteetiline täitmine
6 esimese kuu tarnete kasvu jätkudes
750
39.4
700
7.5
44.5
650
58
76.4
49.4
tuh t
40.1
41.2
83.5
600
35.8
550
678.8
33.9
686.3
2013-14
2014-15
635
500
593
594.7
614
600.9
573.2
569.3
588.3
520.1
450
400
2004-05
2005-06
2006-07
2007-08
Kvooti ületatud
2008-09
2009-10
2010-11
Kvooti mittetäidetud
2011-12
2012-13
Kvoodi täidetud osa